Folkloristika
sümboolne tähistamine (kui üldse), mis rajaneb meie teadmistele, teame päikese loojumise ja
tõusu aega jne.
20. saj teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud
ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti
taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel
angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise
komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte
kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud
tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev.
9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis.
Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni
poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti.