Nafta
geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma
edasist liikumist.
Nafta koosneb
põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%)
ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne,
on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse
kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ningaromaatsed ühendid (enamasti üle 10%).
Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C.
Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning
keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on
keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad
küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.
annaabi.ee 
