Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
Tavaks on kujunenud mainida Eesti Euroopa Liiduga ühinemise negatiivsetest
tagajärgedest esimesena riikliku suveräänsuse vähenemist. Küsimust suveräänsuse
delegreerimisel väljapoole Eestit seostatakse sageli otseselt küsimusega, kas Eestil on
Euroopa Liidule alternatiive. Mõnede europessimistide arvates on ametlikus ja
mitteametlikus europropagandas liialdatud väitega, et ainsaks alternatiiviks Euroopa
Liidule on integratsioon idaga, mis toob kaasa suveräänsuse ninetamise veelgi suuremal
määral. Kõige järjekindlamalt on sääraseid seisukohti väljendanud Eesti Päevalehe
kolumnist Enn Soosaar. Teisalt on Eesti ametlik europropaganda väljendanud mõtet, et
tegelikult toimub Euroopa Liiduga ühinemisel suveräänsuse osaline vahetus. Riik annab
küll osa otsustusõigusest ära, kuid saab vastu samavõrra otsustusõigust teisi riike
puudutavates küsimustes.
Teiseks negatiivseks tagajärjeks Euroopa Liiduga ühinemisel on peetud
ametnikkonna kasvu
annaabi.ee 
