E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama
pani. Vahitorni august pistis väravavaht oma roostetanud vaskkübara ja niisama roostetanud
nina välja, mis nagu kuu valgustatud pilvede vahelt tema okkalise halli habeme seest välja
säras. Jaanus hakkas temasuguste jõmpsikate jultumusega habeme, nina ja roostetanud kübara
kaudu selle näo silmi otsima. Asjatu töö. Kõik valge habe, ninapuna ja kübararooste. Poiss
otsis, vahtis vahel mujale ja hakkas jälle otsima.
Korraga tundis ta, et miski asi nagu Taara piksenool tema jalge vahele raksatas, ning üks
hele hääl hüüdis: «Such', Tarapita, such'!» ja kõle must kogu müksas pea nii tormiliselt meie
sõbra sülle, et ta vennike tagurpidi üle laua-hunniku lendas.
Vali naerulagin kahest heledast kõrist tõusis seepeale sealsamas ligidal ja lossihärra lapsed,
annaabi.ee 
