Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!
tööga. Kindlasti oli see raskus nende õlul neile vastukarva. Kuid miks nad töötasid nii palju, et
oleksid peaaegu hinge heitnud? Kas nad tõesti uskusid, et kui teevad tööd ja näevad vaeva, jõuavad
nad kord ka õnneranda?
Töökus on eestlaste loomuses nii sama palju kui ka egoism, kadedus ja negatiivsus. Vahel
tundub, et eestlasi võib võrrelda kui elutu planeediga. Meie rahvas on nii endassetõmbunud ning
sageli ei näe oma ninaotsastki kaugemale. Tüüpilises eesti peres on vanemad hommikust õhtuni tööl
ning lapsed on täiesti omapäi. Armastus, hellus ja hingesoojus jäävad pahatihti tahaplaanile. Kui
sageli avaldab keegi meile enda tundeid ning jagab meiega oma rõõmu? Kui tihti jalutab meile
linnas vastu inimene, kel naeratus näol? Aastas mõned korrad ehk, kui sedagi. Nii varasematel
aegadel kui ka tänapäeval on eestlasel esikohal töö, ning siis alles pere ja muud väärtused. Olen
annaabi.ee 
