Kingade stiile läbi aegade
Enne kingadeks üleminekut olid kasutusel paksust
vanutatud riidest poolsaapad. Pikad pehmed sääred seoti kinni paelaga, alla pandi nahast või
puust tallad. Karl Suure pojapoja, kuningas Bernardi hauast (9.sajand) on leitud ka punased
puutaldadega nöörsaapad.
Oskuste paranemisega, hakati tegema kitsamaid ja graatsilisemaid jalanõusid. See arenes
pikalt, ligi viissada aastat. 972. aastal heitis Reimis piiskop ette, et mungad on omale liiga
pika ninaga jalanõud teinud. Nad lõid ninaotsad läikima, vahel kinnitasid ka peeglitükke, et
ennast imetleda. 14.sajandil pandi paika kindlad kinganinade pikkused seisuste järgi.
Vürstidel ja printsidel 75 cm, kõrgematel aadlikel 60 cm, rüütlitel 45 cm, jõukamatel
kodanikel 30cm ja lihtrahval 15 cm. Kuna nende jalatsitega oli raske kõndida, siis seoti
kinganinad nööriga vöö või põlve külge. Samuti kõnniti ka varbad väljapoole. Pikk kinganina
oli Idamaade leiutis
annaabi.ee 
