Vastsed arenevad kabjaliste (hobused, eeslid, ninasarvikud) ja elevantide maos ja teistes soole osades. Emasputukad munevad munad loomade karvadele, sagedamini mokkadele, põskedele ja lõua alla. Koorunud vastsed ronivad ise suhu ja sealt edasi seedekulglasse, kus kinnituvad limaskesta külge. Osa liike muneb munad kohtadesse, kust loom sügab end hammastega. Sellised munad säilitavad eluvõime kuni 250 päeva. Vastsed nukkuvad mullas. Kogu maailmas on levinud hobuste maokiin. Ninakiinlased on karvased, mõned kimalasi meenutavad, redutseerunud suistega kärbsed. Pärast paaritumist istub emasputukas kusagil varjulises kohas ja ootab (ligi kolm nädalat), kuni munadest kooruvad vastsed (ninakiinlased on elussünnitajad). Seejärel muutub kärbes jälle aktiivseks ning lendab vastsetele peremehi otsima. Leidnud sobiva peremehe, pritsib ta vastse koos lisanäärme poolt eritatud vedelikutilgakesega peremehe ninasõõrmele. Sealt
annaabi.ee 
