palka ja et kakskümmend viis aastat peale öölaulupidusid näeme, kuidas meie oma rahvuskaaslaste juhtimisel hävitatakse meie rahvuskultuuri, haridussüsteemi ja kogu riiki katvat avalike teenuste võrgustikku. Valitsev klikk on kõige selle juures aga nagu ära kaetatud ja oskab öelda ainult üht: Euroopa Liit, NATO.´´ Mart Helme on oma kirjutuses selgelt ära öelnud, et Eesti riigi juhtkond ei näe oma ninaesisest kaugemale ja rahvas on tänu sellele vaesuses, viletsuses ja võitlevad igapäevaselt toimetulekuga. President rääkis oma kõnes, et me peaks rohkem üksteisest hoolima ja üksteist rohkem sallima ning siinkohal on mul mõttes järgmine mõte: Kas president ei saa aru, et kui riigis pole heaolu pole ka sallivust, inimesed ei saagi sallida kedagi, kes saab sinust rohkem palka, sõidab parema autoga ja kannab lahedamat mütsi. Inimestel ei tule pähegi
On raske mõista Katku Villu uhkust. Kõrboja perenaine kutsus ta enda tallu peremeheks, aga temale oli see alandav- olla vigasena talu pealik. Miks ei suutnud ta selles näha uut võimalust oma unistuste elluviimiseks ning kasutada oma ambitsioonikust loomaks Kõrbojast talu, mida varem polnud nähtud? Miks ei tahtnud ta olla Annale meheks, kui teine teda palus mitte kaastundest vaid puhtast armastusest? Võib-olla seepärast, et Villu polnud just kõige targem mees ning ei suutnud näha oma ninaesisest kaugemale. Ta polnud võimeline läbi kaaluma pakkumise positiivseid külgi, ta keskendus ainult negatiivsele. Samuti tundub nagu oleks mees mõelnud ainult endale, teda ei huvitanud naise arvamus või soovid. Siiski, oli tema enesetapul ka hea külg, ta võitis lõpuks oma isa austuse ja lugupidamise, millest oli ta unistanud juba päeval, mil ta vangist välja sai. Katku Villu oli üks kummaline mees. Ometi peetakse teda raamatus ainsaks, kes vastas tolle aja