Nina koosseisu kuuluvad: · välisnina e. lihtsalt nina · ninaõõs Välisnina e. lihtsalt nina · Nina meenutab varieeruva kujuga kolmetahulist püramiidi, mis oma põhimikuga kinnitub näokoljule. · Nina kuju varieerub väga suures ulatuses nii individuaalselt kui ka rassiliselt. Ninaõõs · Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.
Nina: · välisnina ninaselg, ninatipp ja ninatiibad. · ninaõõs ninaesik ülesandeks õhu puhastamine suurematest võõrkehadest pärisninaõõs Limaskest toimib peenfiltrina peenem tolm ja tahm (ja mikroobid) kleepub lima külge ja viiakse koos sellega makku; niisutab õhku kui õhk on kuiv, siis aurub limast vett sellesse; soojendab õhku sees palju väikesi veresooni. Ninaõõne põletikud: · eesmine kuiv riniit ninaesiku krooniline põletik, pärit tavaliselt juba lapseeast, nina uuristamisest tulenev ärritus tekitab ebamugavustunnet ja nina nokkimist · ninapõletik e nohu pärisninaõõne limaskesta põletik, tavaliselt mikroobidest, aga ka allergiast või mõnedest keemilistest ühenditest · kõrvalurgete põletik e sinusiit e haimoriit tavaliselt nohu tüsistus, raskel juhul väga ebamugav ja raskesti ravitav haigus lima kuhjub urgetesse ja on mikroobidele hea