Eduard Vilde "Pisuhänd"
teineteisele sügava mulje.
Üldiselt said teised temaga hästi läbi, ning suhtusid ka temasse hästi, kuigi tihti jäi ta
tahaplaanile ja märkamatuks.
4. Karakterikoomika- On tähelepanu pööratud tegelaste iseäralikele omadustele.
Kõige paremini hakkab see silma Piibelehe puhul, nii tema kõneviisist, kui ka
olemusest ja käitumisest. Ütleks, et ta oli suhteliselt kiiksuga inimene. Sõi koguaeg
päevalilleseemneid, oli tasakaalukas nimene, aga siiski oli tal kavalust teisi
ninadpidi vedada, mis avaldub teose lõpus, kus ta hakkas Sandrilt ,,Pisuhänna" eest
vastutasu nõudma, et ennast Vestmannile majanduslikult tõestada.
Situatsioonikoomika- see avaldub kõige paremini lõpus, kus tuleb Sandri ja
Piibelehe tehing välja, et Piibeleht tahtis Laurat kosida Vestmanni enda varaga.
Kõik on väga sokeeritud, eriti Vestmann ning esialgu tundub, et ta on Piibelehe
peale väga vihane, kuid siis avaldab ta hoopis oma austust Piibelehele, kes sai
annaabi.ee 
