Valgustus
saj olid need institutsioonid
Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini.
RATSIONALISM
Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid
peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja
humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud
prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on
mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile,
religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja
valgustusidee.
VALGUSTUSIDEE
Pidi algama laiade rahvahulkade ,,valgustamine", ühtlasi oli see ka parema ühiskonna eeltingimus. Arvati, et
viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk