Etruskid ja Vana-Rooma
p.Kr.
Lääne - Rooma lõpp 476a.p.Kr
Ida-Rooma 395-1453a. p.Kr.
Vabariigi aeg on periood, kus on demokraatlik süsteem: 1 senat ja 2 konsulit, kes oma vahel
rivaalitseisd.
Keisri aega, kus riigi esimeseks kodanikuks sai keiser. Keiser Caeser Julius Cuesar Augustus
Ocatavianus. Esimene, kes kasutas seda nimetust kui keiser. Siit tekkis 2 traditsiooni 1) Oma nime
kasvatamine eelnevate valitsejate nimede liitmine oma nimle, mis oli oma väärikuse kasvatamine.
- see oli roomlastele väga iseloomulik. 2) Tekkis nn. verehääl: räägiti enda ja esivanemate nimel.
Ajaloo rõhutamine, alla kriipsutamine, perekonna tunnustamine.
Jagunemine periood on, kus Kristuse imbumine Rooma riiki. Jumalal jumala kohus ja Keisril
keisri kohus. Religioonilt võisid uskuda ükskõik keda, aga pidid ka truudust vanduma keisrile.
Ainukehtiv usund oli siis hiljem Ristiusk tekkis 395a. Bütsants Ida-Rooma ja Vana-Rooma ehk