mida üks peategelastest tundma pidi ning autori ideaale. Teos annab edasi mõtte, et elus ei saa kõike, mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Tihtilugu ei saa inimesed aru, et kõike siin elus ei ole võimalik saavutada, tuleb ka järeleandmisi teha. Sealhulgas on ka inimesi, kes ei mõista seda, et kõigi oma tegude eest tuleb varem või hiljem maksta. Kui teost teemakohaselt analüüsida, siis nimitegelasel Don Juanil oli elu eesmärk , mille nimel elada, kuid ta lasi end mõjutada, sest oli armastusest pimestatud. Ta tõmmati seiklusrohkesse ja kuritegelikku ellu, mistõttu temast sai röövel. Teose lõpus ta tõdes, et elu eesmärk oli kaotatud ja kõik oli valesti läinud. Raamat pani mind mõistma, et oma põhimõtetele tuleb kindlaks jääda ja neid ei tohi muuta tunnete ajendil ja mõtlematult.
rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras. esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai 1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks isoleeritud väikelinn. Taas vastandab autor nimitegelast keskkonnale ning aitab otsida ja leida nimitegelasel väärtusi ja toetuspunkte, mis aitavad tal kasvõi suurte pettumuste hinnaga iseendaks jääda. Teosesse on toodud melodramaatilisust, probleeminägemiselt on “Inger” märksa pealiskaudsem, kui Traadi varasem looming. Sama tundekasvatuslikke eesmärke ja Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemasid järgivat rida jätkavad jutustus “Türgi oad” (1977) ja eriti markantselt veel romaan “Rippsild” (1980)