võtta pingevahemiku keskmine ehk +270 V, siis kujuneb väljundpinge amplituudiks siinusmodulatsiooni korral ainult 270 V. Muunduri pingelangude tõttu on see pinge isegi veidi väiksem. Väljundpinge efektiivväärtuseks on sel juhul 270/2 = 192 V ning 137 keskväärtuseks 171 V. Võrdluseks olgu öeldud, et võrgu faasipinge amplituudväärtus on 311 V. Järelikult pole niisugusest sagedusmuundurist toidetav mootor nimisagedusel enam täielikult koormatav, sest toitepinge vähenemise tõttu arendab mootor ka väiksemat momenti. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel seaduspärasuse U/f = const. korral osutub, et mootor säilitab nimitalitlusele vastava ülekoormatavuse kuni sageduseni 45 Hz. Suurematel sagedustel hakkab mootori koormatavus toiteallika väljundpinge piiratuse tõttu vähenema. Ue UPLM Uk
Kuna OFAF ja OFW jahutussüsteemiga trafode mähiste ülekuumendustemperatuur õli suhtes on enam sõltuv koormusest kui ONAN ja ONAF süsteemiga trafodel (astmenäitaja n on suurem, vrdl. samuti jn 3.2 a) ja 3.2 b)), siis nende temperatuur ülekoormustel kujuneb kõrgemaks. 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime Trafo nimivõimsuseks SN nimetatakse näivvõimsust, millega võrdsel püsikoormusel tehase poolt garanteeritakse trafo suutlikkus tõrgeteta talitleda nimipingel, nimisagedusel ja jahutuskeskkonna nimitemperatuuril ettenähtud talitlusea (eluea) jooksul. Tegelikus käidus trafo talitleb siiski väga harva püsikoormusel ja tekib küsimus, millise nimivõimsusega trafot valida mingi etteantud koormusgraafiku puhul. Kui valida Smax=SN (vt. jn 3.4), siis trafo temperatuur ei saavuta kunagi nimiväärtust ning see tähendab trafo materjalide ebamajanduslikku kasutamist. Majanduslikust seisukohast on seega parem valida SN Smax
annaabi.ee 
