Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Muutus jääb pooleli, mis kestab peaaegu 20 aastat. Ta
katsetab kirjutamist pärast II MS, aga sellest ei tule midagi välja. Oludega kohanemiseks
pole Alver võimeline või ta ei proovigi seda. 1950-1960ndatel hakkavad tulema juhuslikud
tekstid, kirjutamise juurde tõsisemas mõttes jõuab alles 1960ndatel aastatel Alveri
retseptsioon saab selgema ja suurema ulatuse alates raamatust "Tähetund" (1966).
Kirjanduse suur tagasitulek, pärast "Tähetunni" ilmumist saab Alver nimipositsiooni.
"Eluhelbed" 1971 sisaldavad ka vanu luuletusi
1979 valikkogu "Lendav linn"
Pilt 1960-80 võiks jaguneda mõtteliselt kaheks, "Korallid Emajões" on erandlik.
1960-1970ndate Alver
1) Alveril tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks. St ka seda, et tekib
vabavärssi ja igasuguseid segavorme. Noor Alver on staatilisem.
2) Alveril sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tal tuleb uustuletisi
väga palju. See on teadlikult loodud keelelik rikkus.