kaalu arvestada hälbega ± 20% uuringul saadud suurimast väärtusest. Sellise uuringu puudumisel tuleb kõnealune suurim väärtus hinnata arvestades silla asukohta ja võimalikke tuleviku vajadusi. (3) Kui konkreetsel juhul pole teisiti määratud, võetakse hüdroisolatsiooni ja kattekihtide kogupaksuse hälbeks nimipaksusest ± 20% . Seda juhul, kui nimipaksusse on arvestatud ka hilisema täiendava katte paksus. Kui seda pole tehtud, võetakse nimipaksuse hälbeks +40% ja -20%. (4) Muude silla detailide kaalu hälvete määramisel tuleb arvestada ekspluateerimise käigus tehtavaid võimalikke täiendusi ja ümberehitusi. 1.4.2 Raudteesildade omakaal (1) Kui vastav pädev ametkond pole määranud teisiti võib ballastikihi paksuseks võtta · nimipaksus 0,5 m; · suurim paksus 0,5×1,33 = 0,67 m; · vähim paksus 0,5/1,33 = 0,38 m. (2) Raudteesilla omakaalu normatiivseks suuruseks võetakse omakaalu
ringjoontel (näiteks peaderingpaksus sa). Hambavahe ringlaiused: hambavahe jaotusringlaius e hambavahe peaderinglaius ea jne. Kuna hammasrataste geomeetria arvutamisel lähtutakse külglõtkuta hambumisest, on s + e = p = m . Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta joonisel hamba nimipaksuse mõlemad piirhälbed negatiivsed [eraldi joon.]. Ühisnormaali n-n sihis mõõdetavat lõtku nim. normaalkülglõtkuks jn. Ratta peaderingjoone ja vastasratta jalgaderingjoone vahelist radiaalkaugust nim. radiaallõtkuks c. Kahe hambuva ratta peaderingjoonte vahele jäävat telgedevahelise joone lõiku nim. hambumissügavuseks h. 4.3.2. Ringjoone evolvent Ringjoone evolvendiks nim. kõveraid, mida kujundavad ringjoonel libisemata veereva puutuja kõik punktid (joon. 23).
annaabi.ee 
