3. Märkida tabelisse 1 katsetatavate releede andmed ja mõõta järgmised suurused: rakenduspinge ja vool Ur, Ir, ennistuspinge ja vool Ue, Ie, mähise töövool It tööpinge Ut juures, mähise takistus Rm. 4. Katseandmete alusel leida releed iseloomustavad parameetrid kt, ke, kv. 5. Võtta üles relee mähise pinge-voolu tunnusjoon I m f (U m ) . Töö teostamine. Mõõteriistade valikul lähtuda relee mähise nimiandmetest. Enne skeemi pingestamist reguleerida pinged minimaalseks! Tunnusjoone I m f (U m ) ülesvõtmiseks muuta mähisele antavat pinget 0-st kuni 1,1 Ut-ni ning mõõta mähise voolud. Sõltuvus I m f (U m ) võtta üles ca 6...8 punktis. Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida
Joonis 7.9. Täht-kolmnurk käivitamisel tekkiv vooluimpulss [12] Üheks võimalikuks viisiks vähendada käivitusmomenti on kasutada sujuvkäivitit mootori käivitamiseks. Õigesti valitud sujuvkäiviti puhul on pinge käivitamisel piisavalt madal, et vältida rihmade libisemist ja piisavalt kõrge, et ventilaator käivitada. Lisaks sellele võimaldab sujuvkäiviti käivitada masinat tühijooksul ja koormatult. Sujuvkäiviti valikul tuleb lähtuda mootori nimiandmetest ja käivitusviisist. Normaalsel käivitusel tuleb sujuvkäiviti valida vastavalt mootori nimiandmetele, raskel käivitusel valida kas selleks ette nähtud sujuvkäiviti samade mootori parameetritega. Võib ka valida normaalse käivituse jaoks ette nähtud, aga üks klass kõrgemat, sujuvkäivitit. Soovitavad algparameetrid oleksid: Stardirambi kestus: 10 s. Pidurdusrambi kestus: 0 s (pidurdamine vaba väljajooksuga). Algpinge: 30 % mootori nimipingest (vt. Joonis 7