Onomastika, nimekorraldus
aastatel
leidub sünniakti märkuste lahtris võõrapärase või kaksiknime registreerimisel
sageli täiendus: ,,Vanemate tungival soovil saab laps nimeks (näiteks) Ruth",
on praegustel ametnikel vastava seadusepunkti ettenäitamiseta peaaegu
võimatu vanemaid veenda.
Ühe põhjusena on nimetatud just vähest seaduse kaitset. Ametnikud kasutaksid
meelsasti ka juhtnööride ja määruste abi, eriti näiteks võõrapäraste nimede
registreerimisel (Mõistlik 2001: 71). Kasutusel olevate nimevariantide rohkust
arvestades oleks taoliste loetelude olemasolu igati põhjendatud: ajajärgul, kui
uusi nimesid või eri keelte kirjapilte tuleb erinevaid infokanaleid pidi juurde
tohutul määral, on ametnikul peaaegu võimatu teada, missugused variandid on
küll võõrapärased, aga olemas ja kasutussobilikud.
Arvestada tuleb ka, et sündide registreerimisega tegelevad nt valdades väga
erineva ettevalmistusega ja nimevaistuga inimesed, kelle kogemus keskustes
annaabi.ee 
