EESTI PEREKONNANIMED
asjaajamise korras isiku enda soovil juhul kui oli tegi sama nimega. Ka saksapäraste ja
venepäraste nimekujude parandamine oli soositud(Must 2000:60).
1930.aastateks tõusis teravalt esile nimede eestistamise probleem. Võõrapärased nimed
hakkasid riivama eestlaste rahvuslikku eneseuhkust ja nimede eestistamisest sai lühikese
ajaga üleriiklik kampaania. Kultuuriinimesed kirjutasid emakeelsete nimede tähtsusest
juhtnööre ja soovitasid valida kodupaiga talude järgi. Suurt survet nimevahetuseks tundsid
eelkõige just riigiametnikud ja avaliku elu tegelased(Must 2000: 62).
Nimede eestistamine tõi kaasa ka palju segadust. Real juhtudel on ühe perekonna liikmed
valinud omale erinevad uued nimed, populaarseid nimesid võtsid erinevatest suguvõsadest ja
isegi erinevatest rahvustest inimesed. Kuigi seadusega sai vastava riigilõivu tasumise korral
oma nime kinni panna taibati seda teha alles siis, kui paljud võõrad olid juba selle nime
omale uueks perekonannimeks võtnud