"nimevahetajad" - 1 õppematerjal

Onomastika, nimekorraldus

mis tahes keelse perekonnanime omale valida muust rahvusest Eesti kodanikud. 1990. aastate algupoolel levis nende hulgas tendents muuta oma nimed eestikeelseks (Rein Sikk, Ivanidest saavad Juhanid ja Lebedevidest Luiged. ­ Eesti Päevaleht 27.10.1999). Nimevahetuse tippe oli 1993. aasta, mil Tallinna perekonnaseisuametis soovis uut nime saada 643 isikut, suurem osa neist kandis venepärast nime (Kaie Ilves, Kuidas muuta nime? ­ Õhtuleht 7.09.1995; Urmas Seaver, Tallinlased on agarad nimevahetajad. ­ Sõnumileht 3.06.1997). Ilmselt tehti seda oma laste tuleviku nimel ja selleks, et Eestis paremini hakkama saada (Rein Sikk, Virumaal eestistatakse nimesid. ­ Eesti Päevaleht 24.03.1997). Iseasi, kas suguvõsadele meeldib, kui nende nime valib omale sellele suguvõsale võõras isik. Praegune kord seda kuidagi ei takista. Ka omal ajal kaitstud nimed, mille eest inimesed maksid suuri summasid riigikassasse, on praegu jäetud kaitseta.