Onomastika, nimekorraldus
mis tahes keelse perekonnanime omale valida muust rahvusest Eesti
kodanikud. 1990. aastate algupoolel levis nende hulgas tendents muuta oma
nimed eestikeelseks (Rein Sikk, Ivanidest saavad Juhanid ja Lebedevidest
Luiged. Eesti Päevaleht 27.10.1999). Nimevahetuse tippe oli 1993. aasta,
mil Tallinna perekonnaseisuametis soovis uut nime saada 643 isikut, suurem
osa neist kandis venepärast nime (Kaie Ilves, Kuidas muuta nime? Õhtuleht
7.09.1995; Urmas Seaver, Tallinlased on agarad nimevahetajad. Sõnumileht
3.06.1997). Ilmselt tehti seda oma laste tuleviku nimel ja selleks, et Eestis
paremini hakkama saada (Rein Sikk, Virumaal eestistatakse nimesid. Eesti
Päevaleht 24.03.1997).
Iseasi, kas suguvõsadele meeldib, kui nende nime valib omale sellele
suguvõsale võõras isik. Praegune kord seda kuidagi ei takista. Ka omal ajal
kaitstud nimed, mille eest inimesed maksid suuri summasid riigikassasse, on
praegu jäetud kaitseta.