Romantism versus realism
Uuendusmeelsed haritlased
lootsid, et tõde muudab ühiskonda paremaks ja seepärast peavad nii kunstnikud kui ka
teadlased tõde teenima. Realismi tekkimine ei olnud järks ja see algas maastikumaalist.
1830. aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes
külades, eriti Barbizonis, ja mõned jäid sinna isegi püsivalt elama. Vahetu side looduse ja
talurahva eluviisiga suunas neid looma uutlaadi kunsti, mis peagi sai nimeuseks realism.
Barbizoni koolkonna maalijate hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses, kuna
siis sai kõige reaalsemalt- loodusest saadi piltide üksikasjad, värvitooid ja kompositsioon.
19. sajandi lõpuks oli realism kõige laiema levikuga vool Euroopa kunstis, see soosis
fotograafia sündi ja arengut. Realismi õitseajal oli nähtava tegelikkuse võimalikult täpne
kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi
esimene püsiv fotokujutis