Onomastika, nimekorraldus
arvestatakse valdade kaupa ja kus kogu valla kohanimistu peab sageli
kehtestama kaks- või kolmkeelsena.
4.2.2 Kohanimede keelsus
Keelsuse määratlemisel lähtutakse "Kohanimede eestikeelsuse
kindlakstegemise korrast" (valitsuse 04.09.1997 määrus, RT I 1997, 65, 1098).
Selle järgi on kaks põhilist tunnust nime tuuma leksikaalne päritolu ja nime
grammatiline vorm. Nime tuum peaks olema üks järgmistest: 1) äratuntavalt
mõne eestikeelse sõna vorm (võõrsõnad nimetuumana tulevad arvesse aja- ja
kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel); 2) vorm, mis on kooskõlas eesti
omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ega ole äratuntavalt muganemata
võõrkeelne sõna; 3) isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu sellise nimi.
Grammatilise vormi osas peab liigisõnaga käändes ühildumatu ja sellest lahku
kirjutatav tuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti
omasõna ainsuse omastava käände kuju. Teisisõnu, eesti kohanimed on
annaabi.ee 
