ONOMASTIKA ARVESTUS
2) liitnimed – mitmekomponendilised:
- primaarnimed, kus 1. komponent on mis tahes vormis, aga 2. komponent on nimetavas;
- sekundaarnimed, kus 1. on mis tahes vormis, 2. on omastavas, võib lisada ka nominatiivse 3. komponendi (nt
Ala+jõe küla, Kiige+mäe talu);
- liittüvelised nimed, mille eripära on see, et 2. komponent pole determinant, vaid suvaline keelesõna (nt
Lubja+ahju mägi, Puhta+leiva küla).
3) Nimetuumale võib kaasneda hargtäiend – nimetuumale lisatav osis, et eristada korduvaid nimesid (suur,
väike, uus, vana). Hargtäiend võib olla ka mõni teine kohanimi. Alguses olid nimed täiendita, aga kui asulad
laienesid, tekkis vajadus eristada.
4) Kohanime aluskääne on vorm, millest kohanimi on tekkinud. Käändeid on kolm: ainsuse nimetav
(Munamägi), ainsuses omastav (Oru) ja mitmuse omastav (Jäneste). Need on diakroonilises mõttes
aluskäänded. Tänapäeval kääname neid nii: lähen Orule, Jänestesse.
5)