Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes
Metshaldjate n-ö käitumist saab jagada heaks ja halvaks. Heaks ja
halvaks selles mõttes, et ühel juhul on metshaldjas kui kaitsja (lindude, loomade,
metsasaaduste), kuid teisel juhul kui deemonlik eksitusolend.
Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja
-loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka
valitsemise funktsioonile osutab vepsa metshaldjate kõige tavalisem, palvetes peaaegu
ainuvalitsev nimetustepaar mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed (`metsa peremehekesed,
metsa perenaisekesed').3
Selline perekonda kuuluvus on minu arvates huvitav nähtus, mis võiks olla seotud ehk
asjaoluga, et haldjad on kui metsa kaitsjad. Perekonna idee on samasugune, üksteise eest
kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse.
Metsa minnes tuleb paluda metsa peremehe ning -naise õnnistust, et käik läheks hästi korda.
Kui minnakse marjule või seenile, siis palutakse, et võidaks soovitut leida. Luba peab paluma
annaabi.ee 
