Realism Eestis
19. sajandi lõpul hoogustus linnade areng. Linnas elas iga viies eestlane.
Aastal 1897 loendati Tallinnas 60 000 elanikku, I maailmasõja alguseks oli see juba kahekordistunud.
1901. aastal hakkas Põhja-Eestis ilmuna teine eesti päevaleht ,,Teataja", peatoimetajaks Konstantin Päts.
Kaasautoriteks olid Vilde, Tammsaare, Johannes Voldemar Veski.
Eestikeelne raamat ja tõlkekirjandus
Raamatutoodang mitmekordistus eelneva ajajärguga võrreldes. 1913. aastaks jõuti 700 nimetuseni
aastas. Ilukirjandust oli sealhulgas u veerandi jagu. Anti välja oma teoseid kui ka tõlkeid. Seni valdaval
kohal olnud saksa kirjandus taandus mõnevõrra. Venestusajal oli peamine tähelepanu suunatud vene
klassikuile (Puskin, Krõlov, Gogol), siis sajandivahetusest alates levis rohkem kaasaaegsete autorite
tõlked (Tolstoi, Tsehhov). Veel olid tuntumad Zola, Maupassant, Ibsen, Twain.
REALISM JA JUTUSTAV PROOSA
Eesti kirjanduses kujunes realism valitsevaks kirjandusvooluks u kuni 1905