Tõde ja Õigus II Terve tekst
Nägu
kortsus ja kitsas nagu kitsejälg, suu vanainimeslikult kahvatu ja lõtv, paar nukrat töntsi silma
prillide taga. Nagu oma isiku soovituseks alguses seljas sametkraega õpetajakuub, mida ehtis
ülikoolimärk, aga selle asendas peagi paks pruun palitu, sest härra Voitinski kartis hirmsasti
külma. Keskmise kasvuga, aga suure kõhnuse tõttu pikana näiv, tuletas ta ettepoole köökus
seistes kangesti harakat meelde missuguse nimetusegi ta endale päris algusest kuni lõpuni.
Tema kädisev ja piiksuv häälgi tuletas meelde ennem lindu kui inimest. Härra Slopasevile pandi
mitu nime, aga miski ei sobinud temale paremini kui Mesikäpp. Selleks ta siis lõpuks jäigi. Tema
ise oli Mesikäpp, aga tema tuba oli karukoobas. Tema sai nimelt Ollino toa, kes asus Koovi
asemele, kuna see läks üles Timuski tuppa. Voitinski asukoht pidi olema all suures toas, kust
annaabi.ee 
