Terava mõistuse motiiv-targem võidab Kasu saamisega seotud lõpp Juhan Kunder Rahvajututöötlused „ Eesti muinasjutud“ 53 juttu Matthias Johann Eisen Ernst peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“ ERR arhiiv Muinasjutu poolt ja vastu Fantaasia ja reaalsuse põimumine eesti lastekirjanduses Ulmekirjanduse liik, eesti keeles määratletud ka nimetuseda „kunstmuinastjutt“, „imeulme“ Primaarse ja sekunaarse maailma esindatus Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega Autor võib luua omailma Imeline maa, kuhutegekane satub Muinasjutuline olevus reaalses maailmas (naksitrallid) Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta) Kõnelev mänguasi (Sipsik) Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“)
Nendes riikides on suvel tsüklonite ja tormide hooaeg.(1) Battimine ja jooksude löömine Battimine Batsman seisab battimise alal palli oodates. Puidust kurikas, mida batsman kasutab on pikk puidust kurikas mille üks pool on tasane ja teine kolmnurkne. Kui batsman palli kurikaga lööb nimetatakse seda shot'iks või stroke'iks. Kui pall puudutab kurika serva nimetatakse seda edge'iks või snick'iks. Löökide nimetuseda tulenevad löömisel tekkiva kurika teekonna suunast ja sellest kuhu batsman palli suunab. Sõltuvalt sellest, milline on meeskonna strateegia võib batsman lüüa kaitsvaid lööke, et mitte mängust välja minna või agressiivseid lööke tehes kiiresti jookse koguda.(1) Batsmanid tulevad lööma kindlas järjekorras mille paneb paika meeskonna kapten. Esimesed kaks positsiooni on nimetusega "openers" ning need kaks mängijat on üldiselt
annaabi.ee 
