Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Kuna Jumal
(kõrgeima jumaluse mõttes) erineb kvalitatiivselt maailmast, siis saab ta olla üksnes läbinisti
hea. Gnostikud vastandavad maailma kui ,,pimedust" ning Jumalat kui ,,valgust"; maailma kui
,,mateeriat" ning Jumalat kui ,,Vaimu".
,,Gnostikute arvates ei saanud hea Jumal olla mingil juhul kurja maailma loojaks ning nõnda
muutusid Jumal ja maailm gnoosises teineteise vastandiks." (ibid)
Jumalat iseloomustatakse ,,tundmatuna", ,,tunnetamatuna", ,,nimetuna", ,,öeldamatuna"
,,kujutuna", ,,piirideta". Jumal on täiesti transtsendentne.
Siin näeme palju sarnasusi mitmete religioonidega kõikjal maailmas, kus ülijumalat
käsitletakse küll kõige loojana, kuid seejärel äraläinuna ning eemalolevana. Jumalal puudub
seega sekkuv ning aktiivne roll igapäevaelus.
91
Võrreldes eelpoolmainitut Jungi vaadetega, saab küll öelda, et dualism on tal olemas ses
annaabi.ee 
