Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII. Seda sündmust nimeteatakse suureks skismaks. Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi
reaktiivide mõjul kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Bioloogiline murenemine-toimub taim ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul 6. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Eestis moodustavad ürg ja aguaegkonna kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa mulla aluskivimiks 7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on: 1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne
annaabi.ee 
