Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
Teisel kohal on omadussõnad. Põhja-
Eestis (eriti saartel) näikse need olevat sagedasemad kui Lõuna-Eestis. (Saareste II:
11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu.
Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu. Väga harvad on
hüüdsõnad. (Saareste I: 145.)
7
Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka
omastavalisi nimesid.
Harvem tuleb ette muus käändes perekonnanimesid.
Eesti priinimistu eripärad
Eesti perekonnanimedel on mõningaid eripärasid võrreldes teiste rahvaste
perekonnanimedega.
· Meil ei esine mingi ühe sufiksi üldtunnuslikuks saamist nagu soomlastel nen,
-la, venelastel ov cõi poolakatel (s)ky.
· Omapäraseid jooni on genitiivsete nimede suhteline rohkus, tähendusliku sisu