Kunstiajalugu
kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja
tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa
nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka
külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev
lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetataksepikihooneks ja
ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari
paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid.
Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või
klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks .
Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist
annaabi.ee 
