Eesti kirjakeele sõnavara eksam
See tegevus
on suunatud heina, vilja, ent ka villa jm tähenduselt sarnaste substantiividega tähistatud olemite lõikamisele.
Tüüpilised instrumendid on vikat, sirp, niiduk, kombain. Kui võtta kokku lekseemid, mis niitmisega
süntagmaatiliselt seonduvad, tekib semantiline võrgustik:
inimene loom (lammas, kass) põllumees hein (muru,haljasmass)talunik niitma vili (rukis, kaer, isa roog,
võsa, vikat, niiduk, (villa)käärid ...Sõnavara struktuur peegeldab niisiis leksikaalsete üksuste
nimetamisfunktsiooni. Ometi ei tingi sõnadevahelist seost ainult referents. Meid ümbritsev maailm on
struktureeritud tunnuste alusel, mis lähtuvad inimese kognitiivsetest protsessidest ja tema eesmärkidest. Nt see,
missuguseid taimi nimetatakse ravimtaimedeks, sõltub nimetaja teadmistest, traditsioonidest, rahvapärimusest
ja vajadustest. Põhilised paradigmaatilised seosed: Hierarhilised seosed: hüperonüümia, meronüümia,
Sarnasusseosed: sünonüümia, Vastandusseosed: antomüümia
19
annaabi.ee 
