pärisorjadena. Talupoeg pidi selle tulemusena rootsi võimu omaks võtma. Samas oli minu arvates Rootsi aeg siiski hea, kuna eesti rahvas sai hädavajaliku taastumisaja, mis aitas kaasa Eesti ja Liivimaa euroopa osaks saamisele. Kindlasti on Rootsi aja kõige suuremaks teeneks meile haridus. Haridus aitas avada inimese silmaringi ja kui inimene saab juurde uusi teadmisi hakkab ta asjadest paremini aru saama ja oskab ka kindlasti oma õiguste eest seista. Mina leian et Rootsi aega võib nimetadaa heaks Rootsi ajaks kuna me saime endale võimaluse end harida. Ka rahva südametesse jäi see aeg meelde eduka ning hea ajana. Eriti talupoegade seisukohalt sest ka nende elu muutus paremaks ja pärisorjusest vabaks. Said end tunda samuti inimestena.
võib lugeda 1933. a. valminud Gustav Suitsu. Koos Juhan Liiviga moodustab see töö kulminatsiooni kunstniku portreejoonistuste seas. Tabavaid riigi- ja haridustegelaste, sõjaväelaste, ärimeeste ja teiste kodanliku Eesti tuusade sotsiaalseid karakteristikaid annab Triik veel mitmetes portreedes. Nende tellijad paigutab Triik enamasti vägagi konkreetsesse sotsiaalsesse keskkonda ja oskab nende nägudes leida vastava maailmavaate kajastust. Näidetena võib nimetadaa K. Koniku ja E. Ossi portreid. Portree oli Triigi loomingus valitsev zanr. Hoopis väiksemaks on nendel aastatel taandunud trükiste ja raamatukujunduse osa, millele sajandi kahel esimesel aastakümnel kuulus kunstniku loomingus määravalt tähtis koht. Koos ajaga ja uute pealetungivate kunstimõjudega on Triigi kujundite laad põhjalikult muutunud. Kuid peab tunnistama, et juugendlikke stiilivõtteid valitses
annaabi.ee 
