Onomastika, nimekorraldus
seadustesse sisse.
4.2 Kohanimekorraldus praegu
Taasiseseisvunud Eestis algul puudusid täpsemad sätted kohanimede kohta.
Peale mainitud keeleseaduse käsitleti kohanimesid vaid Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduses (RT I 1995, 29, 356 jj), külade ning muude
asustusüksuste nimede ja piiride muutmist Vabariigi Valitsuse määruses (RT I
1996, 72, 1268).
1990. aastate algupoolel tehti katseid koostada 1989. a keeleseaduses
ettenähtud nimeseadust, eestvedajaks sai Keeleamet, kes korraldas mitmeid
nimekorraldusteemalisi nõupidamisi. Algselt soovitud ühest nimeseaduse
eelnõust sai arutelude käigus kolm erinevat seaduseelnõu, neist kõige
kaugemale jõuti firmaseadusega (vt 5.3), kohanimeseaduse ja
isikunimeseaduse visandid jäid ootama paremaid aegu. Siiski oli Keeleameti
roll kohanimekorralduses oluline, mh alustati rahvusvahelist koostööd: Eesti
kutsus mais 1992 kokku Balti riikide kohanimeteemalise nõupidamise ja