"nimesaaja" - 1 õppematerjal

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

üle tema omadused, kalduvused ja meelelaad. (Ibid) Lapsele pannakse sugukonna kuulsama inimese nimi, et laps ise ka kuulsaks saaks. (Ibid) Kui juhtus, et lapsele pandi mõne surnud omakse nime, oli see tõenduseks, et surnust väga lugu peeti. (Ibid) Rõhutada tuleb, et varasem nimeandmine sugulase järgi ja kristlik pühakunime panek on sisult üsna lähedased. Mõlemal juhul avaldub selgelt seos nimesaaja ja selle varasema kandja vahel. Nimi on otsekui ühenduslüli, mis seob inimest teda kaitsva mütoloogilise maailmaga: taevase riigiga (pühakunime puhul) ja hauataguse elu vallaga (esivanema nime puhul). Kaugema mineviku käsitlemisel võib mõnikord ehk kõne alla tulla ka side tootemloomaga. (Ibid) 16 2.2.2. Maris Saare küsitluste põhjal