18.sajandi Eesti ülevaade
Oma talus edasi elamiseks tuli maad mõisniku käest rentida,
seega pidid talupojad edaspidigi teoorjusesse jääma. Pärisorjuse kaotamine Eestimaa
kubermangus tegi möödapääsmatuks samasugused muudatused ka Liivimaa kubermangus.
26.märtsil 1819 allkirjastatud seadus Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise kohta
kuulutati avalikult välja järgmise aasta alguses Riias, 12.märtsil 1820 tehti sama Saaremaa
kihelkonnakirikutes. Ühtlasi said eestlased aastatel 1826-1835 toimunud nimereformi käigus
kohustuslikus korras perekonnanimed.
Osalt peetakse pärisorjuse kaotamist suhteliselt tähtsusetuks sündmuseks, sest maa jäi
endiselt mõisniku omandisse ja pärisorjus asendus teoorjusega. Teisalt aga nähakse selles
pöördepunkti Eesti ajaloos.
1809. aasta talurahvaseaduste täiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida.
Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid et sisuliselt kogu maa kuulus mõisnikele, pidid nad
annaabi.ee 
