ONOMASTIKA ARVESTUS
Tema kalendrist
pärineb hulk tänapäevalgi tavalisi nimesid: Aade, Heldi, Laine, Luule, Meeli, Koidu, Õie. Kuigi ta väidab, et
ta võttis need rahvasuust, oli keegi Sõggel need talle saatnud ja on ise välja mõelnud hoopis: Enne, Kulla,
Linnu, Rahu, Säde, Rahuleid, Tõeleid.
Eesti nimede kasutus kalendrites kasvas hoogsalt. Suur osa ei leidnud tegelikult kasutust, vaid paarkümmend
olid populaarsed, 1400 nime pandi aga vaid paarile lapsele. „Nimereeglid“ üritati kehtestada, et –o ja –u
tähistaks mehi, -a ja –e aga naisi, mis aga ei läinud läbi (nt Aino või Ansomardi). Esialgu levisid laiemalt
vaid naistenimed. Nimemoodi mõjutasid taas enam ilukirjandus, nt Andres Saali ajaloolised romaanid, ja
kalendrid. Eesti nimesid võeti Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, soome keelest, eesti kirjandusest,
aga mõeldi ka välja. 1920-30ndatel olid suurem osa nimesid eesti nimed, kuigi 1930ndatel tulid moodi