Talurahva vabastamise seadused
Näiteks võisid talupojad küll teise
mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu.
Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius
otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli
tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest
alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et
vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad
olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid,
mis alles 1930ndatel eestistati.
Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse
saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna (valla)
ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades
hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jne. Esialgu
jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks
annaabi.ee 
