Onomastika, nimekorraldus
Eesti Keel). Ka nimede käänamisel võeti aluseks mainitud seltside soovitused.
Need punktid korraldati põhiliselt juba 1920. aastatel.
Omakeelsete, kuid vanas kirjaviisis olevate nimede kaasaegses ortograafias
kirjutamise eest astusid vabariigi algusaegadel välja mitmed keeleteadlased.
Riigikogu saadiku Villem Ernitsa sellekohane seadusettepanek jäeti
Riigikogus 1921. a siiski tähelepanuta. Riigikohtu Tsiviilosakonna otsusega 7.
aprillist 1927 lubati nimede õigekeelsuslik parandamine nimeomaniku
soovil (Riigikohtu Tsiviilosakonna toimetis nr 30, 1927). Selle õiguse kinnitas
22. oktoobril 1934. a antud perekonnanimede korraldamise seadus (RT 1934,
91, 735). Siseministri 26. novembri 1934. a perekonnanimede ja nimede
korraldamise määrusega (RT 1934, 102) sätestati, et nii ees- kui ka
perekonnanimede õigekeelsusliku parandamise sooviga tuleb pöörduda selle
omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, kelle juures peetakse
sooviavaldaja perekonnakirju
annaabi.ee 
