"nimeobjekide" - 1 õppematerjal

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

edendaja. Koostas Läti-Eesti sõnaraamatu. Kasutas läti eeskuju oma ideedes. Abeni ideed avalikult heaks ei kiitnud. Tekitas eesti keeles segaduse: polnud selge, kuidas nimesid kirjutada. Kord tehti nii ja kord naa. Väike õigekeelsussõnaraamatust jäeti välja võõrnimed, sest nende kirjapilt oli arutamisel. Segaduste aja lõpetas 60ndate õigekeelsussõnaraamat - ÕS püüdis kahe suuna vahel kompromissi leida. Nimede mugandamine nimeobjekide staatuse alusel (kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimed, kõigi Euroopa pealinnade nimed, suuremate ja tuntumate linnade nimed ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimed) ­ San Mariino, Reikjavik. Tekkis küsimus, kas riigi staatust on nimega õige siduda. - 76. Aastal uus ÕS. Liialdused kõrvaldati ja õnnestus sõnastada reegel, et nimed, mis kehtivad riigis ametliku nimena ­ ükski originaalipärane nimi ja selle kasutamine eesti