Vana-Kreeka arhitektuur
Kõige tüüpilisem tempel oli
ristküliku kujuline. Alguses kasutati templi ehituseks puitu ja savi, hiljem ka kivi ja
marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid mettalist klambreid. Tempel
koosnes akendeta ruumist, kus asus jumala kuju ning hoone toetus reas seisvatele
sammastele. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab platvormil,
mis on maapinnast kahe või kolme astme võrra kõrgem. Platvormi nimetatakse
krepidomaks. Krepidoma viimast astet nimendatakse stülobaadiks. Stülobaadil on sambad
ja sammastele toetub talastik koos katusega. Templi ehitamisega käisid kaasa kindlad
reeglid, näiteks templi küljel peab olema kaks korda rohkem sambaid kui kitsamal küljel.
Kõige iseloomulikum joon kreeka arhitektuuris ongi sammas. Sammas jaguneb kolemeks
oskaks: baas, tüves ja kapiteel ja need omakorda veel väiksemateks osadeks nagu ehhiin ja
abakus.
Kreeka arhitektuuris on kolm stiili dooria, joonia ja korintos. Kõige vanem neist on
dooria