Onomastika, nimekorraldus
aasta 22. oktoobri dekreediga kehtestatud perekonnanimede
korraldamise seaduse (RT 1934, 91) sätteid, välja arvatud 1. ja 3. peatükk ning
§ 8 1. lõige, § 10 1. lõike punkt 3 ja 4 ja 2. lõige, § 12, § 13, § 14 2. lõige, § 16
ning § 25 1. lõige. Kuni nimeseaduse kehtestamiseni otsustab Eesti kodaniku
nime muutmise siseminister. Samas korras muudetakse Eestis alalise
elukohaga isiku nime, kes ei ole teise riigi kodanik. Riigilõivuseaduse (RT I
1997, 80 jj) § 72 järgi on nimemuutmisakti koostamine tasuline.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega 3. maist 2001
(RT III 2001, 15) on tunnistatud kehtetuks perekonnaseaduse § 140 lõikes 1
viidatud perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 1934, 91) § 11 osas, mis
sätestab, et sooviavalduses palutud uueks perekonnanimeks ei või olla
,,perekonnanimi, millel võõrkeelne kuju, kui perekonnanime muutmise
sooviavaldaja on Eesti rahvusest või kui sooviavaldajal on eestikujuline
perekonnanimi".