ONOMASTIKA ARVESTUS
Vene nimetraditsioonis tekkisid
kõigepealt isanimed, mitte perekonnanimed. Vene keeles on ajalooline genitiiv –ov või –in lõpuga. Nt Vassili
Ivanov ei tähendanud mitte eesnimi+perekonnanimi, vaid Vassili Ivanov-sõn (Ivanovi poeg) ehk ees- ja
isanimi. Hiljem tuli isanime lõpuks –itš lõpp, millest kõigepealt sai aadlike nimi. Kui inimest ametis ülendati,
võis ta saada nime taha –itš lõpu. 19.saj see lõpp laienes kõikidele ja sai rahvalikuks nimemalliks.
Perekonnanimesid Venemaal hakati panema juba keskajal, aga polnud kunagi kohustuslikud. 1860, kui
pärisorjad vabastati, ei tehtud neile kohustuseks võtta perekonnanime, aga Eesti aladel võeti. Nõukogude ajal
võtsid venelased endale perekonnanime. Ida-Slaavi nimemallile on omane kanooniline nimemalli väike hulk:
keskmiselt on laias kasutuselt on olnud 40–50 mehe- ja naisenime, kuna õigeusukirikul oli omaette
kanooniline nimistu
annaabi.ee 
