Onomastika, nimekorraldus
kuidas tõmmata külade omavahelised piirid.
Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See
tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe
kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime
transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne),
nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on
iseloomulik omastavaline mall), nimetarvitus (sh kohakäänete tarvitus),
nimemallid (isiku ametlikus nimes esineda võivad osised: eesnimi,
perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms).
Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o.
õigusakte, mille ülesandeks on fikseerida ametlike nimede panemise kord ja
pädevus, kehtestada reeglid nimede tarvitamiseks ametlikus asjaajamises jne.
Ent nimekorraldust huvitavad siin ka nt nimevaliku kriteeriumid, mida ei saa
alati õigusaktidega reguleerida.