Onomastika, nimekorraldus
Eestis sedavõrd omaks peetud, et selgelt eesti päritolu eesnimede suurest
ülekaalust saame rääkida vaid 20. saj üksikutel perioodidel (1930.1940.,
1980. aastad). Nimesid laenatakse nii lähinaabritelt kui ka kaugemalt (leedu
Egle, soome Erki, Kaisa, rootsi Sven, inglise Kätlin, Annabel, Kevin, Robin).
Muidugi võiksid eesti lapsevanemad eelistada eesti omanimesid, ent kuivõrd
võõrnimede kasutamise tava on väga pikaaegne, ei saa oodata olulist
nimemaitse muutust. Ka teiste maade olukorra järgi otsustades on üldine
suund üha suurema ühtlustumise ning rahvusvahelistumise poole. Seega on
teatud mõttes tegemist paratamatu protsessiga. Seda tasakaalustab ka tõsiasi,
et rahvusvahelisest nimevarast valivad eesti lapsevanemad eeskätt need nimed,
mis eesti kasutusse (struktuur, hääldus) sobivad (nt Annabel, Laura, Kevin,
Robin). Liiga keerulisi ja kaugeid nimesid kasutatakse üksikjuhtudel ning
seejärel kaovad nad tarvitusest.