Onomastika, nimekorraldus
Euroopa maades.
Osa eestlasi kannab kaksiknimesid (Mari-Liis; Karl Robert). Praegu saab
kaksiknime umbes 20% eesti lastest.
Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus nimemood
toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe
kiire vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka
jäljendatakse võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega);
4) julge nimelooming (tehisnimed 20. sajandi alguses, sarnased protsessid
hiljem, 1950.1970. aastatel ning analoogne käitumine ka hiljem).
1999. aastal said eesti lapsed kokku u 3200 erinevat nime. Aastatel 19902000
sündinutel (165 091 last, k.a muud rahvused) on registreeritud 19 158 erinevat
nime (sh kaksiknimed).
Perekonnanimed pandi eestlastele XIX sajandi algupoolel: Liivimaa
kubermangus 18231826 ning Eestimaa kubermangus 1835. Enne seda oli