EESTI PEREKONNANIMED
väärnimedeks. Liivimaa kandis öeldi äsjaantud perekonnanime kohta tihti ka priinimi, sest see
saadi koos pärisorjusest priikslaskmisega(Kurro, Kurro 1999).
Samas langes Eestis perekonnanimede andmine ajale, kui see oli aktuaalne kogu Euroopas.
Austrias tehti perekonnanimede kandmine kohustuslikuks juba 1787, Eestist mõned aastad
ennem aga näiteks Preisimaal ja Baieris. Venemaal seevastu hakati talupoegadele
perekonnanimesid andma alles 1861, peale pärisorjuse kaotamist. Nii et ka oma nimeloome
poolest kuulusid Vene riigi Balti provintsid pigem saksa kui vene kultuuriruumi(Must 2000:
51,52).
Ilmselt just saksakeelsetes maades asetleidvast nimepanekust sai innustust ka Kanepi
kihelkonna estofiilist pastor Johann Philipp von Roth kui ta 1809. aastal kohalikele
talupoegadele perekonnanimesid andma asus(Must 2000: 52). Juba kümme aastat enne
pärisorjuse kaotamist said kõik Kanepi kihelkonna talupojad omale liignime. Professor Musta