Muinasaeg
Valter Lang eristab 13.sajandi eesti alal 4 haldustasandit
1) Vakus-maksupiirkond
2) Linnuspiirkond-vakuste rühm
3) Kihelkond- algselt ühtse hõimupäritoluga, looduslike piiridega suurem üksus,
võimalik et usuliste ja kohtufunktsiooniga üksus
4) Maakond- erineva väljakunemisastmega, sarnase kultuuri ja looduslike piiridega
üksus
Muinaskihelkonnad olid suuremad kui hilisemad, keskaegsed kirikukihelkonnad.
Kihelkondade piirid ei ole teada, nimeliset teatakse neid, mis on nimetatud Hendriku
Liivimaa Kroonikas.
Elatusalad
Põhiline osa elanikkonnas elas põllumajandusest. Valitses naturaalmajandus,
kaubanduses domineeris vahetuskaubandus (raud, sool, karusnahad, relvad, ehted).
Otsustades importkaupadest leiumaterjali rohkuse järgi pidi toimuma ka eksport,
peamine ekspordiartikkel ilmselt vili, mida viidi ida suunas.
Transiitkaubandus, välja kujunes teedevõrk.