Naljandid ja anekdoodid
kõike välja lobisema; ema püüab kosilase eest varjata oma tütarde puudeid jne. Vastavalt on ka
enamik tegelaspaare eesti jt. rahvaste kavalusnaljandites "elulised" ning sotsiaalselt märgistatud:
peremees ja sulane, rikas ja vaene mees, härra ja talumees, pastor ja talumees, härra ja kutsar, härra
ja toapoiss, pastor ja köster, pastor ja kellamees. Tegelased võivad ka ühe ja sama jutu variantides
nimelipikuid vahetada (eriti nt. härra pastori või papiga), kuid sotsiaalselt alam on ikka võidumees.
Mees ja naine on kavalusnaljandites samuti tavaline paar, mees võidab küll sagedamini, kuid tuleb
ette ka vastupidist.
Petmine võib aga toimuda ka kihlveo või tellimuse peale. Rahvusvahelises naljandivaras on Till
Ulenspiegeli tsüklist lähtuvate jt. motiivide najal välja kristalliseerunud eriline professionaalse
kelmi või meistervarga kuju (eriti AT 1525 jj.)