Moraal ja eetika
kohale, lahutab ta meid tõelisest Jumalast.
2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
Algne mõte. Algselt võis see keeld olla mõeldud mitmes suhtes.
Jumala nime väär kasutamine toimus kõigepealt vale vandumise puhul.
Vanne pidi tagama tõe rääkimise. Inimene ütles, et Jumal karistagu teda,
kui ta valetab. See oli tõepoolest võit vale üle, kui vähemalt ühel juhul
võis inimest usaldada siis, kui ta vandus Jumala nimel. Paraku ikka
leidus neid, kes Jumala nimelgi valet vandusid. Nendele ütleb Jumal "Te
ei tohi minu nime juures valet vanduda, sest sa teotad oma Jumala nime"
(3Ms19,12). Samuti leidus valeprohveteid, kes rääkisid Jumala nimel,
kuigi Jumal ei olnud neid läkitanud. Selle käsu rikkumiseks loeti sedagi
kui keegi tõotas midagi Jumala nimel, kuid jättis selle täitmata.
Käsu vastu eksimiseks loeti ka kui Jumala nimel nõiuti ja positi.
Hilisem juutlus on seda käsku tõlgendanud laiemalt et kuna Jumal ja